Runasimipi Llaqta Takikuna

Wiraquchap llaqtan takikunataqa chaninchaymanta qhichwa runakunap tantanakuyninkunapi mana allipunakuspa rimanakunkuraqsi. Chaywanpas kay qatiqpi runasimi rimayman t'ikrasqa llaqta takikunam:

El uso de los himnos nacionales, considerados de ser de una cultura blanca (europea), es aún discutido en las organizaciones indígenas. No obstante, aquí hay en quechua las traducciones de los himnos nacionales de los países quechuahablantes:

 

Piruwpa Llaqta Takin (Willka Takiy - Himno nacional del Perú en Quechua)

Qusqu rimaypiqa kimsam t'ikrasqa kan. Huk t'ikraqqa Demetrio Tupah Yupanki, huktataq manam riqsiykuchu. Demetriop t'ikrasqantaqa Sylvia Falcón yaqa kaqllatam Chanka rimaypim takin (kutipayaq takirita suqta kaq rimaytakitapas). Kimsa kaqtaqa kunan pacham takinku, Teófilo Cárdenas Alvarado-p t'ikrasqanmi. Tawa kaqqa ARIQC nisqap rurasqanmi, Kashamarka rimaypim, pichqa kaqtataq, suqta kaqtapas SIL (ILV) nisqa rurarqanmi, Inkawasi-Kañaris rimaypim, Lamas (Llakwash) rimaypipas. Qanchis kaqtaq Chanka rimaypim (icha Wankawillka rimaypi), Jesús Guillermo Caso Álvarez-pa, Serapio Hilario Lizana-pa rurasqan 2011 watapi.

Hay tres versiones en quechua cusqueño. Una es de Demetrio Túpac Yupanqui, cantada también por Sylvia Falcón en quechua ayacuchano (coro y sexta estrofa), prácticamente igual; no conocemos al traductor de la otra. La tercera traducción, cantada hoy en día, es de Teófilo Cárdenas Alvarado. Una cuarta de la ARIQC es en quechua cajamarquino, una quinta y una sexta del ILV (SIL International) en quechua de Inkawasi-Kañaris y en quechua de Lamas (San Martín). Hay también una traducción al quechua chanca (huancavelicano), realizada por Jesús Guillermo Caso Álvarez y Serapio Hilario Lizana en 2011.

Pukyukuna / Fuentes:
http://www.quechuanetwork.org/yachaywasi/HIMNO_NACIONAL_PERU_QUECHUA.doc
http://www.bibliaamada.org/Libros/Devocionario%20Cap%C3%ADtulo%20XV.htm
http://www.huascaran.edu.pe/boletin/boletin58/vinculos/himno_quechua.doc

Texto castellano (original) por José de la Torre Ugarte 1821, música por José Bernardo Alcedo 1821.

 
Piruw Mama Llaqtap Willka Takiynin (Llaqta Taki)

 

KUTIPAYAQ TAKIRI (mana riqsisqay runap yaqa simi hinalla t'ikrasqan)

 
 

CORO (traducción casi literal pero no oficial, traductor: ?)

 
Qispisqañam kachkanchik wiñaypaq kananchik wiñaypaq,Somos libres, seámoslo siempre,
ñawpaqtaraq k'anchanta (2) pakachun Inti.y antes niegue sus luces el Sol,
Ataw sullullchasqa pakiytaque faltemos al voto solemne
llaqtanchik kamaqman uyarichin.que la Patria al Eterno elevó.
Ataw ... Ataw ... Que faltemos ... Que faltemos ...
 

KUTIPAYAQ TAKIRI (Demetrio Tupaq Yupankip t'ikrasqan 1974 watapi)

 
 

CORO (traducción por Demetrio Túpac Yupanqui)

 
Qispisqañam kachkanchik wiñaypaq kananchik wiñaypaq,Somos libres, seámoslo siempre,
ñawpaqtaraq pakachun wach'inta Intinchik, pakachun.y antes niegue sus luces el Sol,
Sayasunmi ñuqanchik chiqaqta. que faltemos al voto solemne
Llaqtanchikmi wiñaypaq ruwasqa.que la Patria al Eterno elevó.
Sayasunmi ... Sayasunmi ... Que faltemos ... Que faltemos ...
 

RIMAY TAKIKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Achka watam piruwanu sarusqa,Largo tiempo el peruano oprimido
khillay waskata aysapurqan.la ominosa cadena arrastró,
Kamallisqa millay kawsariymancondenado a una cruel servidumbre
achka watam, unay watam, achka watam ch'inpi llakirqan.

 
largo tiempo en silencio gimió.

 
Chay chayllapin willka qaparimuy,Mas apenas el grito sagrado
qispiriymi k'ancharikamun,¡Libertad! en sus costas se oyó,
rikch'ariymi llapapaq kamakun.la indolencia de esclavo sacude,
Sarunchasqam (3) qispiyta yallin.

 
la humillada cerviz levantó.

 
Ñawch'illanpi anti urqu hap'ichun En su cima los Andes sostengan
puka yuraq unanchanchikta,la bandera o pendón bicolor
kallpasqata wiñayman willachunque a los siglos anuncie el esfuerzo,
qispinqayñam (3) wiñaypaq takyan.

 
que ser libres por siempre nos dió.

 
Llanthullanpi kawsasun qasilla, A su sombra vivamos tranquilos,
urqumanta Inti paqarpitaq,y al nacer, por sus cumbres el Sol,
hatun sullullchayta yapapasun,renovemos el gran juramento
chaskichuntaq (3) Jacobpa Apun.que rendimos al Dios de Jacob.
 

KUTIPAYAQ TAKIRI (Teófilo Cárdenas Alvarado-p t'ikrasqan 1985 watapi)

 
 

CORO (traducción por Teófilo Cárdenas Alvarado)

 
Qispichisqam kanchik, wiñaypaq kananchik, wiñaypaq,Somos libres, seámoslo siempre,
Ñawpaqtaqa k'anchanta pakachun, k'anchanta Inti.y antes niegue sus luces el Sol,
Pisisun willkachasqa munayman,que faltemos al voto solemne
hanaqchan llaqtanchikmi wiñayman.que la Patria al Eterno elevó.
Pisisun ... Pisisun ... Que faltemos ... Que faltemos ...
 

HUK KAQ RIMAY TAKI (ÑAWPA PACHA TAKISQA)

 
 

PRIMERA ESTROFA (CANTADA ANTIGUAMENTE)

 
Llaqta runam unay wata mat'isqa,Largo tiempo el peruano oprimido
takyachiqnin waskhata aysarqan.la ominosa cadena arrastró,
Wiñaychasqa usuy warma kaymanmi,condenado a una cruel servidumbre
unay pacham (3) phutikuq ch'inlla.

 
largo tiempo en silencio gimió.

 
Willka qapariynin ñak'aymanta,Mas apenas el grito sagrado
qispiy qucha patapi uyarikun.¡Libertad! en sus costas se oyó,
Ñak'ay warma kayninta chhapchirispam,la indolencia de esclavo sacude,
k'umuchisqa (3) mat'inta huqarin.

 
la humillada cerviz levantó.

 
 

SUQTA KAQ RIMAY TAKI (OFICIAL NISQA)

 
 

SEXTA ESTROFA (OFICIAL)

 
Ñawch'illanpi Anti Urqu hap'ichun En su cima los Andes sostengan
puka yuraq unanchanchikta,la bandera o pendón bicolor
kallpasqata q'ayaman willachunque a los siglos anuncie el esfuerzo,
wiñaypaqñam (3) qispisqa qusqa.

 
que ser libres por siempre nos dió.

 
Llanthullanpi kawsasun thak nisqa, A su sombra vivamos tranquilos,
urqumanta Inti paqarpitaq,y al nacer, por sus cumbres el Sol,
hatun sullullchayta yapapasun,renovemos el gran juramento
chaskichuntaq (3) Jacobpa Apun.que rendimos al Dios de Jacob.

 
Llaqtanchiqpa Takiynin (Piruwpa Llaqta Takiynin)

Kay takiytaqa Atun Yach'aywasi Kichwarimay Kashamarka (ARIQC) nishqapi runakunam tikrarqan.

Esta traducción de la Academia Regional del Idioma Quechua de Cajamarca (ARIQC) es en quechua cajamarquino.

Pukyu: Dolores Ayay Chilón: Kashamarkapa shumaq mishki shiminmi. Atun Yach'aywasi Kichwarimay Kashamarka (Academia Regional del Idioma Quechua de Cajamarca), Kashamarka 2013. Llaqtanchiqpa Takiynin. El Himno Nacional traducido por ARIQC. Rikchata rikuy.

 

ANAQTAKINA

 
 

CORO

 
¡Qishpiq kanchiq, chayshina kawsashun!Somos libres, seámoslo siempre,
Puntataqa rupaypa michanta wañunqa.y antes niegue sus luces el Sol,
Ima faltashun arí nishqanchiqta.que faltemos al voto solemne
Llaqtanchiqmi Dyusman ch'ayachirqan.que la Patria al Eterno elevó.
Ima faltashun ... Ima faltashun ... Que faltemos ... Que faltemos ...
 

TAKINAKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Ancha unayta llaqtamasi ch'aqnashqa,Largo tiempo el peruano oprimido
Ch'iqnishqá kadinata chutarqan;la ominosa cadena arrastró,
Kamachishqa suq saqra qisachaq.condenado a una cruel servidumbre
Ancha unayta (3) uyarap ñakarqan.

 
largo tiempo en silencio gimió.

 
Yayanchiqpa rimaynin qashuqa.Mas apenas el grito sagrado
¡Qishpiq kashun! Kustanpi uyakarqan,¡Libertad! en sus costas se oyó,
Ñakaqkunapa chunllata ushyakarqan,la indolencia de esclavo sacude,
Ñakaqkunapa (3) umanta atarichirqan.

 
la humillada cerviz levantó.

 
Umanpin takyachinqa AntikunaEn su cima los Andes sostengan
Unanchata chupika yuraqpis.la bandera o pendón bicolor
Pach'ak wata ñakaqta willanqa,que a los siglos anuncie el esfuerzo,
Qishpiq kashun, (3) tukuy kawsayninchiq.

 
que ser libres por siempre nos dió.

 
Llantunpi waranpa ataw kawsashunA su sombra vivamos tranquilos,
Inti urqukunatam paqariptin.y al nacer, por sus cumbres el Sol,
Arí yunpayninchiq niririshun:renovemos el gran juramento
Yach'achishun (3) Jakubpa Yayanman.que rendimos al Dios de Jacob.

¡Kawsay llaqtamasi! ¡Kawsay! ¡kawsashun!

 
Perúpa Llaqta Takiynin

Kay takiytaqa SIL International (ILV) nishqapi runakunam tikrarqan.

Esta traducción del Instituto Lingüístico de Verano (SIL International) es en quechua de Inkawasi-Kañaris.

Pukyu: Víctor Vilcabana Sánchez et al. (eds.): Guía de lengua quechua para castellano-hablantes. Lista breve de palabras y expresiones útiles, Quechua de Lambayeque. Instituto Lingüístico de Verano Perú, Lima 2007, p. 129: Himno Nacional del Perú en quechua de Inkawasi-Kañaris.

 

ANAQTAKINA

 
 

CORO

 
Librimi kanchik, chaynuna (3) kawsashun.Somos libres, seámoslo siempre,
Puntataqa rupayqa, rupayqa chinqatinmapismi.y antes niegue sus luces el Sol,
Tayta Dyusta tukuyta kumplishun,que faltemos al voto solemne
Llaqtanchikpaq arnikushanchikta.que la Patria al Eterno elevó.
Tayta Dyusta ... Tayta Dyusta ... Que faltemos ... Que faltemos ...
 

TAKINAKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Kusa unayta Perú masinchikqa,Largo tiempo el peruano oprimido
Llashaq kadinawan qischakaran;la ominosa cadena arrastró,
Qischakarmi sirbikunanpaqqa,condenado a una cruel servidumbre
Kusa unayta (3) kusata qischakaran.

 
largo tiempo en silencio gimió.

 
Dyus munashannu, librina kanchikMas apenas el grito sagrado
Nirqa yunkapipis uyaparanllapa.¡Libertad! en sus costas se oyó,
Pinqaypaq sirbikuyashanchikta,la indolencia de esclavo sacude,
Sirbikushanchikta (3) dijashanchikna.
Sirbikushanchikta dijashanchikllapa, dijashanchikllapana.
 
la humillada cerviz levantó.

 

¡Kawsashun Piru!

 
Perú Llaktanchipa Himnun

Kay takitaka SIL International (ILV) nishkapi runakunami tikrarkansapa.

Esta traducción del Instituto Lingüístico de Verano (SIL International) es en quechua de Lamas (San Martín).

Pukyu: Hernán Isuiza Sinarahua: Maceda llakta. La historia de la comunidad de Maceda. Segunda edición revisada. Instituto Lingüístico de Verano Perú, Lima 1992, p. (5): Perú Llaktanchipa Himnun.

 

ANAKTAKINA

 
 

CORO

 
Librachidu kanchina Tukuy tiempu libre kashunchi.Somos libres, seámoslo siempre,
Kunkaptinchika manana inti Lusichinmannachu.y antes niegue sus luces el Sol,
Tata Dyostami willarkanchinaque faltemos al voto solemne
Allima libre kananchipa.que la Patria al Eterno elevó.
Tayta Dyostami ... Tayta Dyostami ... Que faltemos ... Que faltemos ...
 

TAKINAKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Ñawpa tiempu Peruanu masinchiLargo tiempo el peruano oprimido
Sukpa sirvienten karkansapala ominosa cadena arrastró,
Upallitu sukaman sufrishpacondenado a una cruel servidumbre
Unay tiempu (3) kawsarkansapa.

 
largo tiempo en silencio gimió.

 
Chaymanta kosta partikunapiMas apenas el grito sagrado
Uyarirkan libre kananchita¡Libertad! en sus costas se oyó,
Libre kayta munashpankunanala indolencia de esclavo sacude,
Altutana (3) chaparkansapa.

 
la humillada cerviz levantó.

 

¡Kawsachun Perú!

 
Piruwpa Hayllin

Kay takiytaqa Jesús Guillermo Caso Álvarez, Serapio Hilario Lizana 2011 watapim tikrarqa Chanka rimayman.

Esta traducción al quechua chanca es de Jesús Guillermo Caso Álvarez y Serapio Hilario Lizana, realizada en 2011.

Pukyu: Jesús Guillermo Caso Álvarez: Cultura Huancavelicana, Pirupa Qayllin (Himno Nacional en Quechua).

 

HANAQ TAKINA

 
 

CORO

 
Qispichisqam kasunchik, wiñaypaq kananchik wiñaypaq, Somos libres, seámoslo siempre,
ñawpaqtaraq pakachun wachinta inti pakarichun,y antes niegue sus luces el Sol,
sayasunmi ñuqanchik chiqaptaque faltemos al voto solemne
llaqtanchik wiñaypaq ruwasqa.que la Patria al Eterno elevó.
Sayasunmi ... Sayasunmi ... Que faltemos ... Que faltemos ...
 

ASLLAPA TAKINAN

 
 

ESTROFAS

 
Anti urqu pikchunpi takyachichunEn su cima los Andes sostengan
Allqa unanchay wipalata.la bandera o pendón bicolor
Unay pacha kallpata, willachunque a los siglos anuncie el esfuerzo,
Qispiriyta (3) wiñaypaq quwanchik.

 
que ser libres por siempre nos dió.

 
Llantuyninpi hawkalla kawsasunA su sombra vivamos tranquilos,
Urqunta inti lluqsimuptin.y al nacer, por sus cumbres el Sol,
Chiqap nisqanchikta musuqchasun:renovemos el gran juramento
Qusqanchikta, nisqanchikta Jacob yayanman qusqanchikta
Paypa yayanman ...
que rendimos al Dios de Jacob.

¡Kawsachun Piruw suyu! ¡Kawsachun!

(rapip qallarinanman)

 

Qullasuyup Llaqta takin (Himno nacional de Bolivia en Quechua)

Iskaymi t'ikrasqa kan. T'ikraqninkunataqa manam riqsiykuchu.

Hay dos traducciones, de las cuales no conocemos el traductor.

Huk ñiqin qillqaqa kaymantam, sumaq Qhichwa allin qillqaypi: https://www.youtube.com/watch?v=n8yEGibWe1U
(Kay takiq warmakunatapas yachay wasipi qhaway: https://www.youtube.com/watch?v=1DpAC2wKQBQ )

Iskay ñiqin qillqaqa RUNASIMI.de-pa allinchasqan mana allin qallariy qillqasqamanta, mana runasimi rimaqpa uyarispa qillqasqan.

Traductor no conocido. Texto reconstruido por RUNASIMI.de de un texto incorrecto, recopilado por un no hablador del quechua.

Pukyu / Fuente: http://www.boliviacorazon.com.ar/emblemas.htm, http://www.gratisweb.com/erik4/simbolos.html
Aswan allin pukyu / Fuente mejor: Inge Sichra, http://www.proeibandes.org/investigacion/resultados/inge_sichra.pdf

Texto castellano (original) por José Ignacio de Sanjinés 1845, música por L. Benedetto Vincenti 1845.

 
Qullasuyunchik (Boliviap Takiynin)

 

RIMAY TAKIKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Qullasuyunchik may sumaqchasqaBolivianos el hado propicio
Munasqanchikmanjina junt'akun,Coronó nuestros votos y anhelos
Kacharisqaña kay llaqtanchikqaEs ya libre, ya libre este suelo
Ñak'ariy kamachiypi kaymanta.

 
Ya cesó su servil condición.

 
Allin sinchi ch'aqwa qayna karqa,Al estruendo marcial que ayer fuera
Tinkupi k'upaypi qhapariynin.Al clamor de la guerra horroroso,
|: Kunanqa t'inkisqa may kusiypi|: Siguen hoy en contraste armonioso
Misk'i takiyninchikwan jukchasqa. :|Dulces himnos de paz y de unión. :|
 

KUTIPAYAQ TAKIRI

 
 

CORO

 
Llaqtanchikpa jatun sutintaDe la patria, el alto nombre
Sumaq kusiy k'anchaypi jap'inanchik,En glorioso esplendor conservemos
Sutinrayku tatalitananchik:Y en sus aras de nuevo juremos:
Kamachi kanata wañuna! (3)¡Morir antes que esclavos vivir! (3)

 
Qullasuyu, may sumaq kawsaypi

 

RIMAY TAKIKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Qullasuyu, may sumaq kawsaypiBolivianos el hado propicio
jatun parlan munasqanchikta,Coronó nuestros votos y anhelos
qhispisqa, qhispisqa kay suyu,Es ya libre, ya libre este suelo
samanña qunqur chaki kayninqa.

 
Ya cesó su servil condición.

 
Allin sinchi p'utuynin qayna karqa,Al estruendo marcial que ayer fuera
manchay tinkuy qhapariyninwan,Al clamor de la guerra horroroso,
kunanmi khuskachasqa purichkanSiguen hoy en contraste armonioso
misk'i takina thakwan tantasqa.Dulces himnos de paz y de unión.
 
(kunanmi khuskachasqa purinchik
 
 
misk'i takiyninchikwan tantasqa.) 
 

KUTIPAYAQ TAKIRI

 
 

CORO

 
Llaqtanchik pata jatun sutinta,De la patria, el alto nombre
wiñay kusiy k'anchaypi waqaychasun,En glorioso esplendor conservemos
kumusninpi watiq tatalikusun:Y en sus aras de nuevo juremos:
Wañuy qunqur chaki kawsayta! (3)¡Morir antes que esclavos vivir! (3)

(rapip qallarinanman)

 

Arhintinap Llaqta takin (Himno nacional de Argentina en Quechua)

T'ikraq / Traductor: Academia de Quechua Qollasuyo - Salta - Argentina

Pukyu / Fuente: http://www.cerrouritorco.com.ar/english_spanish_pages/spanish_pages/activ_cultural/activ_cultutal.htm

Texto castellano (original) por Vicente López y Planes 1812, música por Blas Parera 1812.

 

RIMAY TAKIKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Uyariychik kawsaq willka kunakata:Oid mortales el grito sagrado:
Qispisqan, qispisqan, qispisqan!¡Libertad, libertad, libertad!
Uyariy waskharpa p'iti ruqyanta,Oid el ruido de rotas cadenas,
Qhawariy k'irawpi llumpay huñuta.

 
Ved el trono a la noble igualdad.

 
Ñam sami k'irawta kichankunaYa su trono dignísimo abrieron
Urasuyu ayllukunan huñusqaLas provincias unidas del sur
Tiksintin qispisqataq kutichin:Y los libres del mundo responden:
Hatun llaqta Arhintina, kawsachun.¡Al gran pueblo argentino, salud! (bis)
 

QHUCHUNTIN

 
 

CORO

 
Wiñay kachun k'intukunaSean eternos los laureles
Tariy atisqanchikkuna (bis)Que supimos conseguir (bis)
Qillpumanta pillusqa kawsasunCoronados de gloria vivamos
Sullullchasun qillpupi wañuyta. (bis)O juremos con gloria morir. (bis)

 

Arhintinap Llaqta takin (Santiago del Estero rimaypi) - Himno Nacional Argentino en Quichua Santiagueño

T'ikraq / Traductor: Rubén Sixto Palavecino

Pukyukuna / Fuentes: http://www.aleroquichua.org.ar/sitio/himno.php (Alero Quichua Santiagueño),
http://www.asociaciongaucha.com.ar/servicios/simb_patria/himno_quechua.php (Asociación Gaucha Jujeña)

Texto castellano (original) por Vicente López y Planes 1812, música por Blas Parera 1812.

 

RIMAY TAKIKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Uyariychis qapariyta tukuy kawsaqkuna:Oid mortales el grito sagrado:
Qishpita, qishpita, qishpita!¡Libertad, libertad, libertad!
Uyariysh watasqasniysh pitikuqta,Oid el ruido de rotas cadenas,
Qaaysh anaqpi kikin tukuyta.

 
Ved el trono a la noble igualdad.

 
Anaq tiyaqkuna kichaarinku naaYa su trono dignísimo abrieron
Kawsaqkuna cha surmanta kaqLas provincias unidas del sur
Naa qishpisqas ka ashpamanta ninku:Y los libres del mundo responden:
Kawsaqkuna ka atun ashpayshpi.¡Al gran pueblo argentino, salud! (bis)
 

QHUCHUNTIN

 
 

CORO

 
Mana aykapas tukukuchunSean eternos los laureles
Nuqayshpaq na kasqantaqa (bis)Que supimos conseguir (bis)
Anaq churakus kusikus akuychis kawsaq nuqayshCoronados de gloria vivamos
Wañunayshpaq kusikus nisuysh. (bis)O juremos con gloria morir. (bis)

-ysh = -nchik (Uyariysh = Uyarinchik, Qaaysh = Qhawanchik, Nuqaysh = Ñuqanchik; Nisuysh = Ñisunchik);
Naa = Ña; Cha = Chay; Ka = Kay; Ashpa = Allpa; Kusikus = Kusikuspa.

 

Nacionalpa Himnon (Santiago del Estero rimaypi) - Otra versión santiagueña del himno

Iskay ñiqin Santiago del Estero rimaypi rurasqa (kastilla simisapa). Runasimi.de-pa kaypi qillqamusqan, kay qatiqpi uyarispa:
Otra versión (llena de palabras castellanas), escrita aquí por Runasimi.de, oyéndola en:
http://www.presidencia.gov.ar/audio/himno_quechua.mp3, 3529 kB (sitio oficial del Presidente de la Nación Argentina, http://www.presidencia.gov.ar/datos_simbolos.aspx).

T'ikraq / Traductor: Domingo Bravo

Texto castellano (original) por Vicente López y Planes 1812, música por Blas Parera 1812.

 

RIMAY TAKIKUNA

 
 

ESTROFAS

 
Uyariychis qapariyta wañuqkuna:Oid mortales el grito sagrado:
¡Libertad, libertad, libertad!¡Libertad, libertad, libertad!
Uyariysh cadena pitikuqta,Oid el ruido de rotas cadenas,
Qaaychis trono kikin tukuyta.

 
Ved el trono a la noble igualdad.

 
Anaq tiyaqkuna kichaarinku naaYa su trono dignísimo abrieron
Provincias kuska surmanta kaqLas provincias unidas del sur
Tukuy mundo libresninqa ninku:Y los libres del mundo responden:
Atun pueblo argentino, ¡salud! (bis)¡Al gran pueblo argentino, salud! (bis)
 

QHUCHUNTIN

 
 

CORO

 
Laureles unaypaq kachunSean eternos los laureles
Consigueysh atisqaykuta (bis)Que supimos conseguir (bis)
Coronasqa gloriaan akuychis kawsaq nuqayshCoronados de gloria vivamos
Wañunayshpas gloriaan jurasuysh. (bis)O juremos con gloria morir. (bis)

-ysh = -nchik (Uyariysh = Uyarinchik, Nuqaysh = Ñuqanchik; Jurasuysh = Jurasunchik); Naa = Ña; Qaaychis = Qhawaychik; Gloriaan = Gloriawan.

 

Qullqi Llaqta Puytu (wak hina rurasqa) - Himno Nacional Argentino en Quechua

T'ikraq / Autor de la versión en quechua: Presb. Porfirio Miranda Rivera. Publicado en "Revista Geográfica Americana" de Buenos Aires, Nº139, Abril de 1945, pag.220.

Pukyu / Fuente: http://usuarios.arnet.com.ar/yanasu/himno.htm (sitio de Jorge Alderetes)

Texto castellano (original) por Vicente López y Planes 1812, música por Blas Parera 1812.

 

QHUCHUNTIN

 
 

CORO

 
Wiñaypaq kachunku t'ikasSean eternos los laureles
Yacharqanchik mask'ayta (bis)Que supimos conseguir (bis)
Kusisqa pillurisqa kawsanaCoronados de gloria vivamos
Tatalitana kusi wañuyta. (bis)

 
O juremos con gloria morir. (bis)

 
RIMAY TAKIKUNA

 
ESTROFAS

 
Uyariy yupaychasqa qhapariyta:Oid Mortales el grito sagrado:
Qhispisqa, qhispisqa, qhispisqa!¡Libertad, libertad, libertad!
Uyariychik qullana pakisqata,Oid el ruido de rotas cadenas,
Qhaway tiyaypi sumaq qusqa kawsayta.

 
Ved en trono a la noble igualdad.

 
Allin tiyanankuta kicharqankuYa en su trono dignísimo abrieron
Uramanta suyus khuskachasqasLas provincias unidas del sud.
Kay pachapi qhispichisqas ninku:Y los libres del mundo responden:
Hatun llaqta Arhintinaman kawsay!

 
¡Al gran pueblo argentino salud!

 
Musuq atipaqkunap uyasnintaDe los nuevos campeones los rostros
Phiña dyusmi rikch'an yanapaytaMarte mismo parece animar
Hatunmi thapachakun sunqunkupiLa grandeza se anida en sus pechos
Purinpi tukuyta kharkatichinku.

 
A su marcha todo hacen temblar.

 
Inkap samanasninpis khuyarinminSe conmueven del Inca las tumbas
Tullusninpitaq kawsarin rawrayY en sus huesos revive el ardor
Qhawan wawasninta musuqtañaLo que ve renovando a sus hijos,
Llaqtanchikpa unay sumaq kayninta.

 
De la patria el antiguo esplendor.

 
Urqupis pirqaspis yachanku Por sierras y muros se sienten
Kharkatiy manchay qhaparininwanRetumbar con horrible fragor
Tukuy llaqta t'iqchuyakun qhapariwanTodo el país se conturba con gritos
Uqhari makanankuywan kallpasqa.

 
"De venganza, de guerra y furor".

 
K'upaychakuq ch'uqukuq saqra runasEn los fieros tiranos la envidia
Thuqarqa asnaq ayaqintaEscupió su pestífera hiel
Uqharinku yawarchasqa aqyantaSu estandarte sangriento levantan,
Tinkuyta saqra hina munaspa.

 
Provocando a la lid más cruel.

 
Mana qhawanki Méxiko Kituman¿No los veis sobre Méjico y Quito
Wikch'ukuqta saqra kayninkuwan.Arrojarse con saña tenaz?
Yawarwan maqch'isqa waqaqta¿Cual lloran, bañadas en sangre,
P'utuqsi, Qhuchapampa Paztawan.

 
Potosí, Cochabamba y La Paz?

 
Mana qhawanki phuti Caracasta¿No los veis sobre la triste Caracas,
Phuti, wiqiy wañuyta mast'aqtaLuto, llanto y muerte esparcir?
Qhawaychik mikhuqta allqus hina¿No los veis devorando cual fieras
Tukuy llaqtas atipasqastas.Todo pueblo que logran rendir?

(rapip qallarinanman)

 

Ecuadorpak Llakta taki (Himno nacional del Ecuador en Kichwa)

Shuk niki runashimiman tikrashkaka Pedro Bahua Huacho-mi, Kulta llaktamanta, Chimpurasu kitipi, 1967 watapi.

Primera traducción quichua, realizada por el profesor Pedro Bahua Huacho, de Colta, Chimborazo, en 1967.

Pukyu / Fuente: http://www.eluniverso.com/especiales/2005/himnoNacional/himno_nacional.htm

Texto castellano (original) por Juan León Mera 1865, música por Antonio Neumane 1866.

 

CORO

 
 

CORO

 
Ñuka llakta kanta alli nini.¡Salve, oh Patria, mil veces!
Sumakmi. Sumakmi.¡Oh Patria, gloria a ti!
Kanpak shunku ukupi kushikuy,Ya tu pecho rebosa
kanpak ñawi intita yallinmi,gozo y paz,
waranka, warankata kushikuyy tu frente radiosa
kanka sumak allpami kanki.más que el sol contemplamos lucir.
 

ESTROFA

 
 

ESTROFA

 
Kay allpapi punta yayakunaLos primeros los hijos del suelo
Pichincha urkupi makanakushka,que, soberbio, el Pichincha decora
kantaka wiñaypak alli nishka,te aclamaron por siempre señora
kanmanta yawarta jichashka.y vertieron su sangre por ti.
Dioska chayta rikushpa chaskishka,Dios miró y aceptó el holocausto
chay yawar muyushina mirarik.y esa sangre fue germen fecundo
Kay runakunaka mancharishkade otros héroes que,
chasna alli runakunami.atónito el mundo, vio en tu
Mirarishkamari. Mirarishkamari. torno a millares surgir.

 

Ishkay niki runashimipi rurashka (shuk nikiwan kay rikchak). Runasimi.de kaypi killkashka, kay katikpi uyashpa:

Otra versión (semejante a la primera), escrita aquí por Runasimi.de, oyéndola en:

himnokichwa.mp3, 2309 kB (rirpu / espejo). Pukyu / Fuente: http://www.otavalosonline.com/ (chaypi mp3 manañam kanchu).

 

CORO

 
 

CORO

 
Sumak llakta, kanta mirarkanchik¡Salve, oh Patria, mil veces!
kuyaywan, kuyaywan.¡Oh Patria, gloria a ti!
Kanpak uku[p]i shunkuwan kushikuy,Ya tu pecho rebosa
ñuka kuyay intita yallinmi,gozo y paz,
waranka, warankata kushikuyy tu frente radiosa
kanka sumak allpami kanki.más que el sol contemplamos lucir.
 

ESTROFA

 
 

ESTROFA

 
Kay allpapi llakta yayakunaLos primeros los hijos del suelo
Pichincha urkupi makanakushka,que, soberbio, el Pichincha decora
kantaka wiñaypak alli nishka,te aclamaron por siempre señora
kanmanta yawarta jichashka.y vertieron su sangre por ti.
Pachakamak rikushpa chaskishka,Dios miró y aceptó el holocausto
chay yawar muyushina mirarik.y esa sangre fue germen fecundo
Chay runakunaka mancharishkade otros héroes que,
chasna sinchi runakunami.atónito el mundo, vio en tu
Mirarishkamari. Mirarishkamari. torno a millares surgir.

(rapip qallarinanman)

 

Qusqu Yupaychana Taki

Runasimipi Willakuykuna, Qillqasqakuna

rapip qallarinanman


Last update: 17 Mar 2017. © runasimi.de.  The contents of this page may be distributed for non-commercial purposes, especially for spreading knowledge of the Runasimi language in the world and strengthening its position in its home lands. Please quote the original author (if not mentioned by name, write runasimi.de), and set a link to this page (write down URL, if texts or images of this page are used in printed version).